Kuidas kõigile meeldida? Kas keegi saab olla täiuslik?
Kui püüad olla täiuslik ja meeldida kõigile, tabab sind paratamatult pettumus. Veelgi enam, selline käitumismuster ja perfektsuse püüd hakkab sulle varem või hiljem kaikaid kodaraisse loopima. Miks naised ise enda arengut pidurdavad ja kuidas seda vältida?
Meil kõigil on harjumusi, mis on mingites olukordades tõhusad, ent võivad ka meie arengut pidurdada. Olen juhtimistreenerina märganud, et pikkade to-do-list’idega inimesed on vähem efektiivsed kui need, kes keskenduvad lühikestele must-stop-nimekirjadele. Viimase põhimõte seisneb selles, et kui ütled millelegi jah, pead paratamatult valima, millele öelda ei – kõike ei jõua. Loe “ei” ütlemisest pikemalt minu mõtteid siit. Juhtimisteadlane ja menukate juhtimisraamatute autor Peter Drucker on öelnud, et me veedame liiga palju aega õpetades, mida teha, ja väga vähe õpetades, millised tegevused lõpetada. Nõustun temaga ja leian, et enesearengu eesmärgil peaksime kõik õppima rohkem ei ütlema.
Kuidas tugevusest võib saada takistus?
Mis hoiab meie arengut tagasi? Tavaliselt on need lapsepõlvest pärit toimetulekustrateegiad, mis avalduvad pigem keerulistes olukordades, stressi ja konflikti korral. Mingid kogemused – näiteks tunnustamine vaid perfektse soorituse eest – kujundavad meie käitumist. Kui need kogemused korduvad, loome endale käitumismudeli ja isegi teistsugust kogedes on need mustrid juba harjumuseks saanud.
Need harjumused võivad meid teatud olukordades hästi teenida, aga kui nendesse kinni jääme, muutuvad need arengu piduriteks. Olukorda sobib hästi ilmestama ütlus “Mis tõi meid siia, ei vii meid siit edasi”.
Perfektsuse lõks ja meeldimise lõks
2 levinumat mõttemustrit, mis naiste arengut takistavad, on perfektsuse lõks ja meeldimise lõks.
Raamatus “How Women Rise” keskenduvad tunnustatud juhtimistreener Marshall Goldsmith ja naisjuhtimise ekspert Sally Helgesen 12 harjumusele, mis naisi tagasi hoiavad. Mida kõrgemale on naine karjääriredelil jõudnud, seda vähem on aga takistused seotud tema oskuste ja võimetega. Pigem on need seotud käitumise ja harjumustega. Tõenäoliselt on need aidanud mineviku keerulistes olukordades hakkama saada, aga enam ei aita. Hea uudis on, et saame oma käitumist ja harjumusi soovi korral kontrollida ja muuta. Loobumine võib olla siiski hirmutav, sest need harjumused on olnud nii pikalt osa sellest, kes me oleme.
Kaks mulle praktikas enim silma hakanud mõttemustrit, mis naiste arengut takistavad, on perfektsuse lõks ja meeldimise lõks. Enne nende mõju kirjeldamist aga rõhutan, et igal arengupiduril on ka seos inimese tugevustega.
Perfektsus kui valearvestus
Perfektsus on seotud sooviga teistele, eriti lähedastele mitte pettumust valmistada, teha maailm paremaks paigaks. Tahe olla täiuslik valmistab aga igal juhul pettumust väga lihtsal põhjusel – see pole realistlik.
Perfektsus tugineb valearvestusele, et kuna inimesed võivad toimida lühiajaliselt perfektselt, võiksid nad seda olla ka pikaajaliselt. Nii jäädakse lõksu detailidega, mis segavad suure pildi nägemist. Inimene teeb asju õigesti, aga ei pruugi teha õigeid asju. Näeb asju negatiivsemalt, sest segama hakkab iga pisiasi, mis valesti läheb.
Perfektsionist teeb asju õigesti, aga ei pruugi teha õigeid asju.
Perfektsionism võib paradoksaalselt põhjustada ka vähesemat pingutust: kui ülesannet ei saa sooritada täiuslikult, pole see perfektsionisti meelest üldse vaeva väärt. Ta ei võta riske, ei tee midagi, mis ei ole kontrollitav. Tema standardid on kõrged ja paindumatud, ta kipub oma sooritust põhjendamatult alahindama, evima mõtteviisi “kõik või mitte midagi”.
Perfektsionismist märterini
Perfektsionist seab kõrgeid standardeid ka teistele, muutub kontrollivaks, hinnanguliseks ja “mikromanageerivaks”, otsib ainult vigu. Perfektsionisti jaoks on suur proovikivi prioriteetide seadmine, sest kõik on väga oluline, kõik peab olema õige. Ta tunneb ka oma pereelus, et teised pereliikmed on kogu vastutuse tema õlgadele pannud, sest ta usaldab vaid ennast. Lõpuks saab perfektsionistist märter.
Mõttemudel, et kui teen midagi perfektselt ja miski ei ebaõnnestu, siis olengi edukas, iseloomustab rohkem just naisi. Seetõttu võtavad naised ka vigu rohkem südamesse ja kipuvad ennast süüdistama, selle asemel et nendest õppida ja edasi liikuda. Niisugused mõttemustrid on saanud alguse lapsepõlves. Tüdrukutele kehtestatakse rohkem reegleid, igale i-le proovitakse täpp peale panna. Tüdrukud saavad häid hindeid ja pälvivad selle eest tunnustust. Poisse kiidetakse näiteks sporditulemuste eest, nende puhul on aga võtmeomadused hoopis julgus, agressiivsus, enesekindlus, domineerivus.
Meeldimise positiivne mürk
Meeldimisvajadus on seotud isetu kirega teha teisi õnnelikuks. Olla kõigiga tore ja meeldiv maksab kõrgemat hinda, kui me esmapilgul arvame. See varjutab eelkõige võimekust teha selgeid otsuseid, sest inimene tahab alati luua konsensust ja vältida solvamist. Nii aga ollakse manipuleeritav ja oma eesmärgist eemale juhitav. See on justkui positiivne mürk. Kõigile meeldijal on krooniline raskus delegeerida, sest ta soovib alati kõiki aidata ja tore olla. See on sagelia ka üks Working Genius workshoppide teemadest – julgus mitte delegeerida, kuigi teine teeks selle ülesande ehk isegi paremini/kiiremini. Teiste endast ettepoole seadmine paneb meeldija end hea inimesena tundma ja see on tunne, mida ta vajab iga päev ja pidevalt.
Olla kõigiga tore ja meeldiv maksab kõrgemat hinda, kui me esmapilgul arvame.
Just tüdrukuid kiidetakse “hea” olemise eest, noori naisi asetatakse tihti toetavatele tööpositsioonidele, ka hilisemas eas tunnustatakse neid teistele teenete osutamise eest. Naised saavad meeldimiseks kasutada oma evolutsiooniga arenenud eeliseid: tundlikkus, empaatia, teiste “lugemine”. Need on väga head omadused, eelised ka juhtidena, aga võivad muutuda meeldimise kontekstis kahjulikuks. Eriti väga noortel naistel takistavad need edenemist. Tihti muretsevad naised liigselt, mida neist mõeldakse ja räägitakse, ning püüavad iga hinna eest vältida tagarääkimist. Ka kodus tegelevad naised kõigile meeldimisega rohkem kui mehed.
Kuidas oma harjumusi muuta – alati ei pea olema perfektne!
Perfektsust ei pea asendama selle vastandiga, vaid terve nõudlikkusega. Teistele meeldida tahtmise võid asendada endale meeldimisega.
1. Alusta ühest asjast korraga
Vaja on fookust, mitte entusiasmi stiilis “teen kohe kõik ära”. Vali üks, võib-olla isegi tükike ühest harjumusest. Väikesed muudatused, mis korrates saavad harjumusteks, on pikas perspektiivis kasulikumad kui soov korraga kõike muuta. Vaid ühe muudatuse tegemine võimaldab harjutada uut käitumisviisi, kuni see muutub automaatseks. Tee oma harjumus tükkideks: uuri, kuidas, kus ja mil viisil see sind käituma paneb. Ära oota üleöö saabuvat muutust, vaid lahka ja korrigeeri väiksemaid tükke selles harjumuses.
Sõnasta ka enda jaoks täpselt, mida soovid suures plaanis saavutada, ja pane oma esimene samm sellesse konteksti. “Hea” suurim vaenlane on “perfektne”. Hakka lihtsalt astuma, sa ei pea alustama perfektsest positsioonist või astuma ainult õigesti.
2. Leia tugiisik
Kaldume käivitama autopilooti niipea, kui oleme ebamugavas, pinget, stressi ja segadust tekitavas olukorras. Autopiloot näib efektiivne ja mõnes mõttes ongi. Leia endale tugiisik, couch, mentor, kes aitab sul automatismi vältida: lõhkuda vana harjumust, hoida fookuses muutusesoovi, ei lase sul tagasi vajuda ja sunnib vastutust võtma. Abi võib olla ka kolleegist, sõbrast, juhist – kellest iganes, kellega oma harjumuse muutmise teekonda jagada. Sõnasta eesmärk nii enda kui ka tugiisiku jaoks maksimaalselt täpselt ja palu alati märku anda, kui oled jälle vanasse mustrisse kinni jäänud. Valmistu ka tagasisidet saama – eriti sellist, mida on raske kuulda. Kuidas? Kuula ja täna. Ära vaidle vastu, ära ka kinnita, ainult täna.
Kui oled valmis, anna oma teekonnast teada teistelegi. Haara oma muutuste ringi rohkem kui üks inimene – mida laiemalt ollakse teadlikud sinu muutusesoovist, seda parem. Ütle, mida teed ja mida soovid saavutada, küsi nõu ja tagasisidet.
3. Loobu hinnangute andmisest
Ära ole kriitiline enda vastu, ära karista end ebapiisava kiiruse eest. See on naistele nii iseloomulik. Samas on meil rida eeliseid käitumise muutmiseks: naisi ei koorma nii suur ego kui mehi, naised on vähem kaitsvad, otsivamad, avatumad nõuannetele.
Endale andestamine algab lahtilaskmisest – loobu mõtteviisist “kõik või mitte midagi”. Keegi pole ideaalne ja selle tunnistamine on kõige kindlam platvorm.
Õpi ütlema enese aktseptimiseks ja vigadega kohanemiseks “hea küll”. Harjuta seda mis tahes tagasilöökidega kokku puutudes, kõva häälega. Tee sellest oma mantra. Võid ka töölaua lähedusse panna kirja “hea küll”.
4. Võta oma tegevused kontrolli alla
Mida edukam oma erialal või valdkonnas oled, seda pikem on tõenäoliselt sinu to-do-list ja seda kaalukamad selles sisalduvad ülesanded. Tee endale ka nimekiri tegevustest, mis sind tagasi hoiavad ja millest pead lahti laskma. Mingite ülesannete paigutamine not-to-do-list’i võimaldab ka lühendada tegemist vajavate tööde nimekirja.