Edasilükkamine pole laiskus ja sel pole seost vähese enesekontrolli või kehva ajaplaneerimisega. Laisad inimesed ei tee ja on sellega rahul. Edasilükkajad aga soovivad tegelikult midagi ära teha, nad lihtsalt ei suuda sundida end alustama. Kuidas aga edasilükkamist ületada? Kas üheks lahenduseks võiks olla arengutreener?
Loe kindlasti järgnevat artiklit, et leida mõtteid, mis aitaksid sinul oma maksimaalset potentsiaali avada!
Kuidas juhtimiscoach saab sul aidata sinu potentsiaali avada?
Ma pole varem märganud nii palju avalikustatud isiklikke aasta kokkuvõtteid ja uute eesmärkide seadmist kui sel aastavahetusel. See on väga tore. Kuid mõeldes endale ja oma coachingu klientidele tean, et on üks takistus, mida teadvustades ja ületades saaks unistusi hoopis rutem ja püsivamalt ellu viia. See on edasilükkamine, üks juhtimiscoachingu klientide peamisi väljakutseid.
Muudatuste juhtimine saab alguse probleemi teadvustamisest
Mel Robbins kirjutab oma raamatus “5 sekundi reegel” 2 laadi edasilükkamisest:
-
Laastav edasilükkamine
Seda teed sa siis, kui väldid kohustusi. See on olukord, kus mingi tegevus või otsus lükatakse edasi nii kaua, et see muutub lõpuks võimatuks või oluliselt raskemaks. Selline edasilükkamine võib juhtuda erinevatel põhjustel, näiteks ebapiisavate ressursside või teadmiste tõttu, ootamatute takistuste või väljakutsetega, otsuste tegemiseks vajaliku motivatsiooni või initsiatiivi puudumisega jne.
Laastavast edasilükkamisest kirjutan allolevalt ka pikemalt.
-
Viljakas edasilükkamine
See on iga loomeprotsessi oluline osa. Viljakal ma seekord ei peatu, ma isegi ei nimetaks seda siinkohal edasilükkamiseks, sest tegu pole vältimise, vaid teadliku viisiga saavutada loovamaid, erilaadsemaid, uuenduslikmaid lahendusi. Mahukad loovtööd võtavadki rohkem aega; me kõik oleme kogenud kasu, mida asjadele teadlikult aja andmine, settida laskmine ja mõtteis uitamine toob.
Mis on edasilükkamine?
See on ülesande alustamise ja lõpuleviimisega viivitamine. Edasi lükates väldime me teadlikult tähtsate ülesannete kallal töötamist ja tunneme end sealjuures halvasti või ebamugavalt, sest teadvustame endale oma käitumise hilisemaid negatiivseid tagajärgi. Edasilükkamine põhjustab tihti stressi, ärevust, aga ka süütunnet, sest saame aru, et sellega kaasneb produktiivsuse vähenemine ja võimaluste maha magamine.
Edasilükkamine pole laiskus ja sel pole seost vähese enesekontrolli või kehva ajaplaneerimisega. Laisad inimesed ei tee ja on sellega rahul. Edasilükkajad aga soovivad tegelikult midagi ära teha, nad lihtsalt ei suuda sundida end alustama. Ei ole ju ratsionaalne teha midagi, millel on teadaolevalt negatiivsed tagajärjed.
Edasilükkamine pole produktiivsuse, vaid emotsioonide teema.
Kuidas on seotud enda potentsiaali avamine ja asjade edasilükkamise vältimine?
Potentsiaali avamine ja asjade edasilükkamise vältimine on omavahel seotud, sest kui soovid oma potentsiaali täielikult realiseerida, tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt.
Asjade edasilükkamine võib aga takistada võimaluste kasutamist ning potentsiaali realiseerimist. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas võtta kiiresti kasutusele meetmed, mis aitavad avada oma potentsiaali ja saavutada soovitud tulemusi. Üheks toetajaks sel teel on kindlasti juhtimiscoachingu põhimõtete tundmine ja/või arengutreeneri kaasamine.
Miks me lükkame tegevusi edasi?
Milles peitub siis edasilükkamise juurpõhjus? Võimetuses tulla toime ülesandega seotud negatiivsete tunnetega.
Edasilükkamine on viis, kuidas saada nende ülesandega kaasnevate keeruliste emotsioonide või negatiivsete tunnetega hakkama. Näiteks tüütuse, ärevuse, ebaturvalisuse, frustratsiooni või eneses kahtlemisega. Dr Sirois, selle fenomeni uurija, on lihtsustanud: “See on negatiivsete meeleolude kiireloomuline ja kohene lahendamine ülesandega edasiliikumise asemel.”
Edasilükkamises väljendub alateadlik soov tunda end kohe hästi ja saada väikestki stressileevendust. See avaldub vältimises, mis pakub kiirelt kergendust, ja seega saad justkui tunnustust edasilükkamise eest. Ent mille eest saame tunnustatud, seda kipume ikka ja jälle tegema. Nii saab sellest krooniline harjumus.
Edasilükkamine aitab vältida negatiivseid tundeid
Paradoksaalsel kombel me küll väldime edasi lükates negatiivseid tundeid, aga lõpptulemusena tunneme end veelgi halvemini. Ja tänada võib selle eest evolutsiooni.
Uurijad nimetavad seda meie aju hirmudetektoriks (amygdala hijack). Kui mingi ülesanne tekitab meis ebaturvalisust või ärevust, tajub see osa ajust ülesannet tõelise ohuna. Ja isegi kui me mõtestame, et edasilükkamine põhjustab pärast rohkem stressi, on meie aju kohanenud tegelema eeskätt olevikuohu kõrvaldamisega. Dr Hershfield ütleb, et me tajume oma “tuleviku mina” pigem kellegi võõrana, mitte iseendana. Edasilükkamisel arvab aju, et sellega seotud negatiivsed tunded tulevikus on kellegi teise probleem.
Kuidas vältida asjade edasilükkamist?
Sisemise turvalisuse suurendamiseks tuleb arendada teadlikkust pikemas ja lühemas perspektiivis. Meenuta oma edasilükkamisi, mida sa neil hetkil oled tundnud ja mõelnud, millised on sinu käitumismustrid? Püüa tabada hetke, mil seda jälle kipud tegema, tee paus ning ole uudishimulik.
Pööra tähelepanu, milliseid aistinguid tajud, kui midagi edasi lükkama asud. Mis sinuga toimub? Kirjelda seda nii täpselt kui saad. Missugused oleksid alternatiivsed käitumisviisid? Vali need välja ja harjuta.
Psühhoterapeudist sõber Janari Lage ütleb, et 50 kätekõverduse tegemiseks peab alustama ühest ja harjutama. Kahjuks on nii, et kui harjutamise lõpetame, jaksame varsti jälle ainult ühe kätekõverduse teha. Ta lisab, et pingutus on osa valemist ja ilma selleta ei saa – aga kui oled roninud mäe tippu, on sealt vaade suurepärane. Seega, ole teadlik pingutuse-preemia vahekorrast – kui preemia on liiga väike, siis saad otsustada, kas seda pingutust on ikka vaja.
Abiks on nii tuleviku visualiseerimine kui ka järgmistele sammudele mõtlemine. See rahustab, võid sellesse suhtuda kui lihtsalt võimalusse (à la mida võiksin teha, isegi kui ma ei tee seda). Seejärel pane paika, millised väikesed sammud sa astud, et vähendada tänase reaalsuse ja oma ootuste vahel laiutavat lõhet. Väikeste sammude loogika seisneb selles, et need jäävad meie aju hirmudetektori radarilt välja, me aju ei fikseeri ohtu ja emotsioonid on kontrolli all.
Juhtimiscoachid soovitavad lahenduskeskset lähenemisviisi
Coaching’u-ruumis on populaarne lahenduskeskne lähenemisviis. Lahenduskeskne lähenemisviis on meetod probleemide lahendamiseks, mis keskendub lahenduste otsimisele ja positiivsetele tulemustele, mitte probleemi põhjuste uurimisele. Selle lähenemisviisi eesmärk on aidata inimestel leida probleemidele tõhusad ja loovad lahendused, kasutades nende endi võimeid ja ressursse.
Selline lähenemine võib hõlmata erinevaid meetodeid ja tehnikaid, nagu näiteks küsimuste esitamine, eesmärkide seadmine, koostöö arengutreeneri ja juhtimiscoachiga (ka executive coach), positiivse mõtlemise arendamine ja motivatsiooni suurendamine. See on kasulik nii isiklikus elus kui ka töökeskkonnas probleemide lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel.
Igas asjas on midagi positiivset (ka edasilükkamises) keskendu sellele!
Mis on sul enda või teistel varem aidanud sarnastes olukordades toime tulla? Mida tunneksid ise või mida ütleksid teised, kui asi saaks tehtud?
Aitab ka, kui otsida endale suurem, vältimisest parem preemia (dr Judson Breweri sõnastuses bigger better offer). Miski, mis pakub leevendust kohe, kahjustamata tulevikku. Olgu see siis näiteks enesele andestamine või leplikkus enese suhtes.
Kuidas avada potentsiaal juhtimiscoachinguga?
Ära jää oma katsumusega üksi. Teistsuguste käitumismallide katsetamist ja elluviimist hõlbustab oluliselt koostöö coach’iga. Kaldume ju inimestena lülituma autopiloodile niipea, kui oleme ebamugavas, pinget, stressi ja segadust tekitavas olukorras.
Leia endale coach, kes aitab sul automatismi vältida: lõhkuda vana harjumust, hoida fookuses muutusesoovi, ei lase sul tagasi vajuda ja sunnib vastutust võtma. Abi võib olla ka kolleegist, sõbrast, juhist, kellega oma harjumuse muutmise teekonda jagada. Sõnasta eesmärk nii enda kui ka tugiisiku jaoks võimalikult täpselt ja palu alati märku anda, kui oled taas vanasse mustrisse kinni jäänud.
5 võimalust olla produktiivsem siin ja kohe!
- Mõtle, millised on sinu vajadused seoses füüsiliselt turvalise keskkonnaga, ja astu konkreetseid samme selle parandamise suunas.
- Muuda oma kiusatused ebamugavamaks, seades takistusi enda ja kiusatuste vahele. Vii segajad teise tuppa, määra topeltparoolid jms. Ja teistpidi: muuda endale oluliste tegevuste tegemine nii lihtsaks kui võimalik, eemalda takistajad. Aseta tegevuseks vajalik näiteks enda lähedusse.
- Kaasa inimesi, kes on turvalised. Väldi ebaturvalisust ja ärevust tekitavaid.
- Laienda inimeste ringi. Kui oled valmis, anna oma teekonnast teada teistelegi. Kaasa rohkem kui üks inimene – mida laiemalt ollakse su muutusesoovist teadlik, seda parem. Me töötame ülesannete kallal suurema tõenäosusega siis, kui teame, et teised on kaasatud ja loodavad me peale.
- Ära ole enda vastu kriitiline, ära karista end aegluse pärast. Keegi pole ideaalne ja selle tunnistamine on kindlaim vundament. Õpi ütlema enese aktseptimiseks ja vigadega kohanemiseks “hea küll”. Harjuta seda mistahes tagasilöökidega kokku puutudes, kõva häälega. Korda seda kui mantrat. Võid ka töölaua lähedusse panna üles kirja “hea küll”.
Edasilükkamist ei saa olematuks teha, kuid seda saab oluliselt vähendada.
See on väljakutse, millega seisavad silmitsi kõik inimesed, me kõik lükkame vahel asju edasi. Alati leidub ebameeldivaid ülesandeid, mis tekitavad soovimatuid emotsioone. See on osa meie elust. Kuid nende tunnete vältimine kujutab endast harjumust, mida on võimalik paljudel juhtudel murda. Täiskasvanu teeb valiku, otsustab ja vastutab oma elu eest ise.
Vali mõni sind enim kõnetanud lähenemisnurk ja hakka lihtsalt pihta, sa ei pea alustama perfektsest positsioonist ega astuma ainult õigeid samme. Ära astu kõikide ülaltoodud soovituste järgimise lõksu, sest see oleks suurepärane põhjus… edasilükkamiseks.
Parem tehtud kui täiuslik. (Done is better than perfect.)
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.
Loe kõiki ilmunud artikleid siit!
Artikkel on esmalt avaldatud Edasis