Miks on raske öelda “ei!”?
Warren Buffetti sõnul seisneb edukate ja väga edukate inimeste erinevus selles, et väga edukad ütlevad peaaegu kõigele “ei”. Miks on raske “ei” öelda ja kuidas seda teha ilma süü- ja häbitundeta ning hirmuta inimestele pettumust valmistada.
Miks on oluline “ei” öelda?
Enamiku probleemide põhjuseks on liiga kiire “jah” ja mitte piisavalt kiire “ei”. Kuna sõnal “ei” on negatiivne varjund, on seda sama raske välja öelda kui kuulda, ning meil kõigil on pikk nimekiri põhjustest, miks me hoidume “ei” ütlemast.
“Ei” ütlemine on oluline oskus, mida arendada. “Ei” teeb ruumi isiklikele ja professionaalsetele saavutustele, toetab produktiivsust, parandab suhteid ning loob rahulolutunnet. Sellest, kuidas tuleme toime aina suurenevate ootuste, töökäskude ja palvetega, sõltub nii tööedu kui ka isiklik heaolu. On selge, et me ei saa öelda “jah” kõigile ja kõigele ning teha kõike hästi. Võttes liiga suuri või valesid koormaid, raiskad aega, energiat, raha ning kaotad fookuse sellelt, mis on tõeliselt oluline. Ja ometi ei taha me teistele pettumust valmistada ega võimalusi tagasi lükata.
Edu on seotud valikuga järgida enda ootusi ja jääda neile kindlaks. Paradoksaalselt on “ ei” ütlemine lihtne ja loomulik, kui on selge, millele ütleme “jah”. Mõtle, mis on sinu “jah” – millele tahad pühenduda praegu või pikemas plaanis? Juhtimis-coach’ina küsin kaunis tihti: “Mis on sinu jaoks päriselt oluline? Mida sa päriselt tahad? Kuidas see su suurema eesmärgiga kooskõlas on?” “Pigem ei” on palju hõlpsam öelda, kui on teada “jah” ehk prioriteedid ja fookus. Fookuse puudumine ning pidev hõivatud olek on omamoodi laiskuse vorm – juhuslik tegutsemine on n-ö laisk mõtlemine.
Öeldes “jah” pead ütlema millelegi ka “ei”
Juhtimis-coach’ina märkan, et pikkade to-do-loenditega inimesed on vähem efektiivsed kui need, kes keskenduvad lühikestele must-stop-nimekirjadele. Viimase põhimõte seisneb selles, et kui ütled millelegi “jah”, siis pead paratamatult valima ka, millele ütled “ ei”, kõike ei jõua. Veel enam, kui “jah” on suur ülesanne, tuleks kasutada järgmist printsiipi: üks “jah” = kolm “ei-d” või vähem ülesandeid. Juhtimisteadlane ja menukate juhtimisraamatute autor Peter Drucker on öelnud, et me kulutame liiga palju aega õpetamaks, mida teha, ja väga vähe aega õpetamaks, mille tegemine lõpetada. Nõustun temaga ja leian, et parima enesearengu eesmärgil peaksime kõik õppima rohkem “ei” ütlema.
Täiskasvanud olemine tähendab võimet valikuid teha. Ennekõike valikut, mida mitte teha. “Ei” annab piirid ja vormi. “Ei” annab võtme, kuidas luua ruumi ja fookust, energiat ja ressursse, et “jah” päriselt ära teha. Inimestena mõtleme, et rohkem on parem. Kui meil palutakse midagi paremaks teha, hakkame tavaliselt lisama. Üldjuhul me ei märka, et potentsiaal peitub hoopis lihtsustamises, eemaldamises või lahutamises. Niisiis, edukad seavad prioriteete prioriteetide vähendamise kaudu.
Miks on raske “ei” öelda?
Elame maailmas, kus vaikimine tähendab nõustumist ja “jah” ütlemine on reegel. “Ei” tekitab süütunnet.
Meeldimishaigusest
paranenuna alustan sellest. “Jah” ütlejad on tihti meeldida ja teisi õnnelikuks teha soovijad, samuti kardavad nad teisi haavata. Meile on oluline, kuidas teised meid tajuvad, ja peame vahel teiste arvamust meist enda omast tähtsamaks. “Ei-d” kiputakse võtma isikliku äraütlemisena, unustades seejuures, et palvele “ei” ütlemine ei tähenda inimesele ära ütlemist.
FOMO (hirm ilma jääda)
Meil on tohutult valikuid. Tahame kogeda ja teha kõike, olla kogu aeg kõikjal. Kardame “ei” öeldes jääda ilma mingitest võimalustest. Kõiki uksi avatuna hoides unustame aga pühendada piisavalt aega sellele, mis on päriselt oluline. Inimesi ei piira üldjuhul võimaluste puudumine, vaid nende rohkus.
Kirg teisi aidata
Me soovime teisi aidata, see pakub naudingut ja mis seal salata, paljudele meeldib abistamisega ka hoobelda. Siinjuures jääb tihti märkamata, et nii aitame kaasa ka teiste vastutuse vähendamisele. Loomupärasel abistajal on kõige raskem “ei” öelda ja piire seada.
Kellele ja millele “ei” öelda?
“Ei” saab öelda tegevustele, vastates küsimusele: kui ütled millelegi “jah”, siis millele ütled “ei”? Süvene oma not-to-nimekirja. Pane tegevused tähenduse ja mõju skaalale ning saad vastuse, mille tegemise peaksid lõpetama.
“Ei” tuleb öelda ka inimestele. Lihtsam on seda öelda tegevusele või ideele: ütle inimesele “jah”, aga ülesandele “ei”. Samas on inimesi, kellele peaks selgemalt “ei” ütlema. “Ei” on hõlpsaim öelda kõige lähedasematele, kaugematele aga keeruline.
Kolmandaks tuleb vahel “ei” öelda iseendale. Et muutust luua ja öelda tuleviku iseendale “jah”, peab oleviku endale ütlema “ei”. Status quo hind võib olla kõrge.
Kuidas “ei” öelda?
Oluline on, millal ja kuidas me “ei” ütleme. See määrab aktsepteerimise. Tuleb olla end kehtestav, ent mitte agressiivne. Enesekehtestamise all mõistame oma vaate väljendamist teiste heakskiitu ja kinnitust vajamata. Sinu asi on öelda “ei” heatahtlikult ja teisi respekteerides, kuid sa ei saa kontrollida ega vastutada selle eest, kuidas teised reageerivad. Väldi agressiivsust. Nagu öeldakse, teised võivad küll unustada sinu “ei”, aga mitte selle, kuidas seda ütlesid.
Paar mudelit ja soovitust
Raamatu “The Art Of Saying No” autor Damon Zahariades nendib, et suurim väljakutse on arendada oskust öelda “ei” ilma süü- ja häbitundeta ning hirmuta inimestele pettumust valmistada. Tema soovitused on: 1) ole sirgjooneline ja otsekohene – asenda “ ei” muu sõnaga ning palvele ära ütlemise asemel avalda parem, mida kavatsed teha; 2) palu lisaaega – see näitab head tahet ja avab samas võimaluse, et vajadus sinu abi järele kas kaob või keegi teine on leidnud mooduse aidata; 3) paku alternatiiv – tõenäoliselt on olemas keegi teine, kes on parem või kel on rohkem aega.
Tooksin välja ka Bruce Tulgani (Harvard Business Review, september–oktoober 2020) kolmeosalise raami.
1. Kuula ja küsi
Mida suurem ja keerulisem on palve, seda põhjalikumalt tuleb seda hinnata ja kaaluda. Peaksid esitama rohkelt küsimusi ja kaaluma teise soovi kõiki aspekte, sealhulgas kulusid ja tulusid. Nii aitad ka küsijal oma soovi täpsustada. Ära eelda ega otsi kinnitust, et olete samal lehel. See, kui hästi kuulad ja kui palju aitavad sinu küsimused teises selgust luua, on otseses seoses sinu usaldusväärsusega ning ootustega sinu lubaduste suhtes. Kui teised näevad siirast huvi ja soovi palvest aru saada, aktsepteerivad nad hoopis kergemini su otsust ka siis, kui see on “ei”.
2. Põhjenda oma “ei-d” hästi
Kaalutud ja õigel ajal väljendatud “ei” säästab aega ning vaeva. Rabe ja kiire “ei” põhjustab probleeme kõigile, eriti “ei” ütlejale. Probleemid tekivad, kui sa ei hinda küsimust õigesti, lased end juhtida eelarvamusel või keeldud pelgalt seepärast, et oled liiga paljudele asjadele “jah” öelnud ning sul pole mahti. Suhted halvenevad, võid jääda ilma olulistest kogemustest, sind võidakse edaspidi ignoreerida.
Asjadele, mis pole lubatud, mida ei saa teha või ei peaks tegema, tuleb öelda “ei”. Kus on siin sinu piirid? Esimene piir on lihtne, need on reeglid ja seadused. Teine piir on seotud oskuste ja võimalustega. Kolmas on keerukaim, seotud tasuvusega. Pead hindama oma edu tõenäosust, potentsiaalset tasuvust ning sobivust prioriteetidega. Ja mõnikord on vastus “võib-olla” või “veel mitte”.
3. Efektiivne “jah”
Iga hea “ei” teeb ruumi paremale “jah-ile”. Parem “jah” sobitub sinu missiooni, väärtuste ja prioriteetidega. See on miski, mida suudad teha väga hästi, on seotud su potentsiaali ja unikaalsusega. Võti on selge kommunikatsioon ning elluviimisplaan. Leppige kokku detailides, mida sinult vajatakse, mida teete koos, kuidas ja millal töö saab tehtud, millal (vahe)kokkuvõtteid teete.
“Jah” tuleks öelda aeglaselt, enne motiive uurides. Uuringud näitavad, et liiga vähesed juhid suunavad fookuse ja energia sinna, kuhu tarvis, ja need on tavaliselt juhid, kes ütlevad “jah” väga aeglaselt.
Kokkuvõttes on enamikul inimestel liiga palju tegemist ja liiga vähe aega. Teiste soovidele “jah” ütlemine võib panna end tundma olulise ja tähtsana, kuid võib ka olla samm enese kaotamise ja läbipõlemise teel. Ainus viis püsivalt edukas olla, on saada tõeliselt heaks “ ei” ütlemises ja lausuda “jah” ainult siis, kui oled asjad läbi mõelnud ning sul on selge plaan.
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.
Illustratsioon: Marko Mäetamm, Edasi.org
Artikkel on esmalt avaldatud Edasis