• 28/02/2024

Merle Viirmaa: väärtuslikem partner on lojaalne opositsionäär

Loe, kuidas enesegrandioossus sinu juhtimisvõimeid varjutab!

Merle Viirmaa: väärtuslikem partner on lojaalne opositsionäär

Merle Viirmaa: väärtuslikem partner on lojaalne opositsionäär 1024 683 Merle Viirmaa

 

Kui juhid väidavadki siiralt, et tahavad tagasisidet saada, siis inimloomuses on aktsepteerida vaid seda osa tagasisidest, mis sobitub meie kujutlusega iseendast.

Ühes väikeses Dublini muuseumis on plakat, mis küsib: mis vahe on Jumalal ja Bonol? Jumal ei käi mööda Dublini tänavaid ja ei mõtle, et ta on Bono.

Mis vahe on Jumalal ja Bonol. Louis-Walsh

Lugesin aasta alguses Vilja Kiisleri intervjuud Kaja Kallasega, kus peaminister rääkis avameelselt, kuidas tal on kombeks siduda ka kõike halba iseendaga. Kõiges, mida teeb või siis jätab tegemata tema meeskond, on süüdi tema. Sõjaprintsessi raudrüü all olev teine pool ei üllata – enesegrandioossuse tunnus pole sugugi ainult kõige hea sidumine iseendaga.

See tagasiside ei sobi

Enesegrandioossusel on erinevaid tunnuseid ja avaldumisvorme:

  • nartsissistlikud jooned,
  • domineerimine,
  • aga ka kiitlemine ja
  • liialdamine oma saavutustega.

Nartsissism ja selle pahupooled

Poeetiliselt väljendudes võiks öelda, et kuigi vaid vähesed liidrid on valmis seda tunnistama, on paljude peeglisse vaatamised nagu müütilisel Narkissosel. See oli Vana-Kreeka mütoloogias oma erakordse ilu ja enesearmastuse poolest tuntud jahimees, kellele tark ennustas, et ta elab pika elu juhul, kui ta kunagi ennast ei näe.

Jaksamata ahvatlusele vastu panna, armus nooruk oma peegelpilti tiigil ja suutmata selle juurest lahkuda, suri sealsamas. Tema nimest ongi tulnud sõna „nartsissism“, mis tähistab liigset eneseimetlust. Selle tunnusteks on vähene empaatiavõime ja puudulik kuulamisoskus, enese ületähtsustamine, suurenenud tunnustusvajadus, aga ka kehv emotsioonide regulatsiooni võime.

Nartsissism võib viia ka valetamiseni…

Et olla võimalikult sarnane enda ideaalse minapildiga, minimeeritakse oma tundeid, ollakse ülitundlikud kriitika ja mittesobiva tagasiside suhtes. Nartsissist eitab seda, mis ei sobi tema maailmapildiga, levinud muster on ka tõe ja faktide moonutamine, tõsiste olukordade minimeerimine, arsenalist ei puudu ka valetamine.

Tihti ümbritsetakse end grupi „jah“-inimestega, kel napib julgust anda juhile konstruktiivset kriitikat

Need omadused muutuvad edukamaks saades veelgi silmatorkavamaks. Kui juhi karismaatiline enesekindlus, elegants ja vajadus tähelepanu järele kohtuvad keeldumisega teiste nõuandeid ja hoiatusi kuulata, siis võivad meeskonnad ja organisatsioonid kehvalt lõpetada. Üks mu klient ütles tabavalt, et paljude ettevõtete arengupeetus saabub, kui juhi enesekindlus kohtub vähese kuulamisoskuse ja vähese eneses kahtlemisega.

Kas igas liidris peitub nartsissism?

Keskmisest suurem annus nartsissismi saadab paljusid juhte, nii mõnedki autorid väidavad, et suuri liidreid selleta polegi. Hollandi juhtimisteadlane Manfred F. R. Kets de Vries kirjutab, et 70% juhtidest usuvad, et nad kuuluvad 25% parimate hulka.

Seda eneseimetlust toidab tõsiasi, et paljude liidrite ümber on inimesed, kes räägivad neile seda, mida nad kuulda tahavad. Tihtipeale ümbritsetakse end grupi „jah“- inimestega, kel napib julgust anda juhile konstruktiivset kriitikat, vähemalt nii kaua, kui asjad kuidagi toimivad.

Paljud juhid ei tea, kuidas nende käitumine nende meeskondi mõjutab. Kui nad väidavadki siiralt, et tahavad tagasisidet saada, on inimloomuses aktsepteerida vaid seda osa tagasisidest, mis sobitub meie kujutlusega iseendast.

Kus on tasakaalupunkt liigse eneseimetluse ja realistliku minapildi vahel?

Nagu enamiku asjadega siin elus, on hea leida tasakaalupunkt.

Kuidas astuda paraja pikkusega samm enesegrandioossusest realistliku minapildi poole? Kiireim ja lihtsaim viis saada nartsissismi lõksust välja ja reaalsuses püsida on kasutada anonüümseid 360 kraadi küsitlusi ja nende tulemusi usaldusväärse abimehega analüüsida. See on enim levinud meetod juhi kompetentsi hindamiseks, mille käigus küsitakse uuritava kohta tagasisidet. Meeskonna rollide välja selgitamiseks ja parimaks koostööks loova õhkkonna annab ka meeskonnacoaching ja Patrick Lencioni uus meeskonnamudel “Working Genius“ ™ .

Öeldakse, et iga juhi väärtuslikem partner on lojaalne opositsionäär. Eneseimetluse tsunaamis aitab hästi ka teiste tunnustamine.

Minu sõber Janari ütleb, et oskus kuulata algab enda kuulamisest – kui saame oma nartsissistliku mustri sabast võimalikult vara kinni, siis oleme paremad kuulajad ja nägijad. Ja eks nägemine ja kuulmine annavad meile suured eelised mittenägemise ja mittekuulmise ees.

Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.

 

 

Artikkel on esmalt avaldatud Eesti Ekspressis.