Kas tunned oma tugevusi? Aga nõrkuseid?
Enamik juhte tunneb oma tugevusi päris hästi, üldiseks arengukohaks on nõrkuste parem tundmine. Miks on vaja oma nõrkusi märgata ja hästi tunda?
Viimase kümnendi jooksul on juhtimises edenemisel olnud valitsevaks motoks “keskendu oma tugevustele”. Positiivse psühholoogia isa Martin Seligman kõneleb, et suurepäraseks saab vaid oma tugevusi mõistes ja lihvides. Samas kui nõrkustele keskendumine ja nende arendamine aitab vaid vältida ebaõnnestumisi.
Pean seega tunnistama, et Patrick Lencioni “Working Genius” koolitajapädevuse omandamisel pani mind esiti imestama, kuna autor ütleb, et info nõrkuste ja piirangute (tema väljenduses frustratsioonide) kohta on nii juhi kui tiimi tasandil reeglina kasulikum kui teadmine tugevustest.
Miks on vaja nõrkusi märgata ja hästi tunda?
Nõrkusi tundmata ei saa me tugevustele keskenduda, kogeme süütunnet ning kurnatust. Teeme asju, mis meile ei meeldi, teeme seda tihti ja pikka aega ning tunneme end süüdi – olen laisk, ei hooli ega taipa. Jutustame endale lugusid, mis pole tõesed, ja kannatame tarbetult. Keegi pole hea kõiges, aga selle asemel et vajakajäämistega leppida, hakkame neid parandama. Pikemalt peamiselt nõrkustega rinnakuti seistes jõuame läbipõlemiseni, näen seda tihti juhtimisalasel coachingul.
Elus on palju olukordi ja aegu, kus oodatakse, et oleksime head pea igas asjas, mida teeme. Oletame korraks, et suudadki arendada mõne oma nõrkuse tugevuseks. Mis selles halba on?
Kui suudad treenida oma nõrga külje tugevaks, siis hakatakse seda sinult edaspidi veel enam eeldama ja paluma. Nii kujundad endale maine, et oledki selles hea, ja lukustad end sinna vältimaks konflikte. Millegipärast arvame inimestena, et kui keegi on milleski hea, siis talle kindlasti meeldib see. Õpid asju, mida ei naudi, kohusetundest ja mõnel on ka piisavat võimekust seda hästi teha. Ütled endale, et sa saad ju hakkama. Teed asju, mida ei armasta, sest sulle tundub, et pead edukas olemiseks neid tegema. Seejärel teed neid aina rohkem ning imestad, miks rõõm kaob.
Kui pingutad, ehk isegi teeskled, et mingi su nõrkus saab tugevuseks, vead lisaks iseendale alt ka teisi. Spordimeeskonna võrdlust kasutades: sama oluline kui teada, milles mängija on hea, on teada, milles ta on kehv. Keegi ei palka suurepärast ründajat kehvaks kaitsjaks ja vastupidi. Meeskonna coachingul saavad need rollid sageli paika kasutades Patrick Lencioni Working Genius workshoppe.
Aga ikkagi, kui hästi sa tunned enda ja oma tiimiliikmete nõrkusi?
Juhid hindavad ennast ja oma tiimi sageli hoopis kõrgemalt kui tiimiliikmed ja välised partnerid. Juhtidest 80% pidavat arvama, et nad kuuluvad 20% parimate hulka. Nartsissism ja eneseimetlus pole asjata teemad, millest kõnelevad nii juhtimis-coach’idele suunatud psühholoogiaõpikud kui ka artiklid. See on mõne teise kolumni teema, aga siinkohal märgiks ära: juhid ei näe iseenda ja oma tiimi nõrkusi tihti adekvaatselt.
Appi võib võtta psühhomeetria ja teamcoaching’u võimalused, aga miks mitte ka sõbrad ja kolleegid, kel paluda rääkida tõtt või olla siiras toetaja – alati aus peegel. Siin peitub ka üks põhjusi, miks iga juhi suurim sõber peaks olema lojaalne vastasrindlane.
Miks veel tasub kaaslasi oma nõrkustest selgelt teavitada?
Lencioni toob võrdluse toiduga. Kumb on kaaslastele kasulikum: kas teada, mis on su lemmiksöök või mille vastu oled allergiline?
See aitab ka usaldust ehitada. Näidates enda haavatavat külge ja suutes oma nõrkused välja öelda, saavad teised sind usaldada. Nõrkuste varjamine aga väljendab mitteusaldamist või kehva eneseteadlikkust. Kui julged oma nõrkustele otsa vaadata ja neid ka tunnistada, siis on sul trumpäss olukordadeks, kus võidab see, kes tunneb ennast ja oma meeskonda paremini.
Olles aus, annad võimaluse parimale meeskonnaliikmele. Kui teised teavad su nõrkusi, suudavad nad sind pidurdada ka siis, kui sa ise ei suuda. Ent kui nad sinu nõrku külgi ei tea, ei saa nad sind ka aidata.
Ütle julgelt milles sa ei ole hea!
Värbajad teavad, kui palju infot annab see, kuidas inimesed oma nõrkusi kirjeldavad. Milles täpselt sa hea pole? Mis sulle tõsiselt närvidele käib? Kuidas teised sind klatšivad? Aus vastus aitab ennetada palju potentsiaalset jama mõlema poole jaoks. Keegi ei taha saada edutatud kohale, kus on tema nõrkused. Ära varja ja ära mine valdkonda, kus pead parandama oma oskusi kaua, et teha midagi, mis sulle rõõmu ei valmista. Sa ei pea saama heaks selles, milles sa pole hea; otsi parem töö, mis lubab sul pigem oma tugevusi rakendada.
Muuseas, liigse koormuse ja stressi all väldime igal juhul frustratsiooni- ehk nõrkustsooni ning lihtsalt ei tee tegevusi, milles peame end nõrgaks. Autopiloot lükkab meid rakendama oma tugevusi, mitte nõrkusi tagant utsitama.
Lisaboonuseid? Suureneb mõistmine ja väheneb hukkamõist. Tööl oma nõrkuste mõistmine ja sõnastamine kasvatab tolerantsust. Mul pole midagi viga ja teistel ka mitte – neilgi on omad tugevused ja nõrkused. Lisaks aitab see paremini tunnustada ning delegeerida.
Lõpetuseks. Tugevustele keskendumine on väga hea mõte, aga et need paremini tööle panna, on vaja vaadata ka teist poolt: omada väga head teadmist nõrkustest. Me ei saa vältida tööd, kus peame silmitsi seisma ka oma nõrkade külgedega, kuid neid hästi tundmata võime leida end liiga tihti ja kaua nõrkustsoonis. Ja see kurnab.
Mitmete nõrkustega tuleb tegeleda ka selleks, et neid mitte arendada, vaid teadlikult otsida oma tiimist või värvata meeskonda inimesi, kellel on vajalikud tugevused olemas.
Kuidas olla iga päev 10% rohkem kontaktis oma ande ja tugevustega? Kasvatades teadlikkust nii tugevustest kui ka nõrkustest.
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.
Artikkel on esmalt avaldatud Edasi.org