Kuidas perfektsionism ja hirm ebaõnnestumise ees sind takistavad?
Paljud inimesed tunnevad tõrget end ise tunnustada. Miks? Põhjuseid on mitmeid, nagu näiteks perfektsionism, eneses kahtlemine, hirm ebaõnnestumise eest või ka enese võrdlemine teistega.
Minu kogemuses on see seotud kahe takistusega, mille juured on küll samas kohas, aga mis väljenduvad erinevalt. Esiteks ebamugavus ja vastumeelsus tõsta ise esile oma saavutusi ja teiseks ootus, et teised märkavad ja tunnustavad sinu saavutusi ise.
Et saada teiste tunnustust pead esmalt tunnustama iseennast!
Aga alustame algusest ehk enne, kui oodata, et teised su saavutusi märkaks, peaks ju ise neid märkama ja end tunnustama. Miks see on oluline?
Ajuteadlased ütlevad, et kui ennast premeerid, käivitab su aju positiivsed emotsioonid ja need tekitavad seose, et su pingutused toovad kaasa positiivse tasu ehk preemia. Seda pidevalt tehes hakkab aju seostama naudingut ülesande või eesmärgi saavutamisega ja püüdlema selle poole ka tulevikus. Isegi väike preemia – kohvitass, jalutuskäik, šokolaadikomm – on suurepärane motivatsioon.
Juhtimiscoach aitab leida sinu tugevused
Juhtimis-coach’ina küsin koostöö alguses tihti: kui koostöö-eesmärgid täidad, siis kuidas sa end premeerid? Enda saavutuste tähistamine nii väikeste kui suurte võitude puhul suurendab muidugi heaolutunnet, enesekindlust ja motivatsiooni. Nii jäädki pealtvaatajaks, samal ajal kui teised karjääriredelil edenevad.
Ja ometi tunnevad paljud inimesed tõrget end tunnustada. Miks? Põhjuseid on mitmeid, nagu näiteks perfektsionism, eneses kahtlemine, hirm ebaõnnestumise eest või ka enese võrdlemine teistega. Aidata saad end näiteks oma saavutusi üles tähendades, alavääristavatele mõtetele vastu rääkides ja neid teistega jagades.
Siit järgmine takistus. See on ebamugavus – vahel isegi vastumeelsus – tõsta ise esile oma saavutusi. Eriti „mina“-vormis. Juhtimismõtleja Sally Helgesen küsib, et kes veel peale su enda peaks olema sinu advokaat ja suurim fänn. Suurepärane töö üksi ei kiida alati tegijat. Kui sa oma tegemisi neid esile tõstes ei väärtusta, võid saata sõnumi, et need polegi väärtuslikud.
Paradoksaalselt võib sellest rollist loobumine aga jätta hoopis mulje kõrkusest ja vähendada neid, kes oma saavutusi esitlevad. Tegelikult on see tõenäoliselt sinu mugavustsoon, kust sa ei taha välja tulla. Ja nii jäädki pealtvaatajaks, samal ajal kui teised karjääriredelil edenevad.
Kuidas takistust ületada?
Ma soovitaks otsida siin kesktee, mitte vaikimine ega ka äärmuslik eneseupitamine, vaid mingi kolmas variant.
Helgersen soovitab mõelda oma suurele eesmärgile:
- Mis on suurem idee karjääriredelil liikumise taga?
- Miks sa teed seda, mida teed, ja kuhu tahad järgmiseks areneda?
- Ja kui tunned jälle ebamugavust oma saavutustest rääkida, lase sel suuremal eesmärgil end motiveerida seda tegema.
Viimasena ootus, et teised märkavad ja tunnustavad sinu saavutusi. Teised peaks olema justkui hiromandid või lugema su vajadusi huulilt. Nagu sissejuhatuses öeldud, on sel eelmisega samad juured, aga väljendub teisiti. Koosmõjus on need kaks eriti hullud ja tõmbavad su justkui kinni.
Ole otsekohene ja ütle välja:
tahan arenguvõimalusi ja teha karjääri. Ma lahkun, kui ei saa seda teha, sest ma olen väga hea. Sally Helgerseni soovitus: sõnasta kõigepealt, mida sa täpselt tahad ära teha, ja jaga seda teistega. Sõnasta see enda jaoks nii selgelt, et oled võimeline igal hetkel seda ühe minutiga ütlema.
Milline see mõte oleks, kui peaks mahtuma T-särgile? Sellise „liftikõne“ ettevalmistus väärib pingutust: paneb tulevikule mõtlema, muudab sind enesekindlamaks ja ettevalmistunuks, tõsiseltvõetavaks.
Iga takistuse taga on ka head
Enese saavutuste esiletoomise nappuse taga – ja ootuse, et teised sind märkavad ja tunnustavad – on tõenäoliselt võime märgata ja tunnustada teiste saavutusi. Suurepärane omadus!
Oma torpedeerivaid harjumusi parandama minnes püüa see hea säilitada ja alusta ühest harjumusest, võib-olla isegi seda tükeldades. Näiteks kui ootad, et teised sind märkaks, siis näita lihtsalt, kuidas oled panustanud. Jaga oma soovi teistega ja küsi tuge.
Suhetes teistega igatseme nii tihti olla rohkem nähtud ja kuuldud, tegelikult mõistetud. Ja kui tihti me ennast tegelikult näitame ja kuuldavaks teeme? Ära ole nähtamatu. Kes võiks sind tunnustada ja sinu lugu paremini rääkida kui mitte sa ise?
Tundsid ära mõne oma isikliku arenguvajaduse või meeskonna coachingu väljakutse? Kui oled valmis kasvama ja vajad sel teel kaasamõtlejat, fookuse hoidjat ning selguse loojat, siis võta minuga ühendust.
Artikkel on esmalt avaldatud Eesti Ekspressis.